On info, et on olemas euronormid- direktiivid. Kas me ei leiuta jalgratast.
Millised on need normid ja kuskohast neid saaks?
Tahan põhajalikult tegeleda.
Ootan tagasisidet.

Tere, Arvame, et joonetüüpide ja tingmärkide loomisel peaks kindlasti aluseks võtma Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määruses nr 70: Ehitusg... » Loe edasi...

Tere,
Arvame, et joonetüüpide ja tingmärkide loomisel peaks kindlasti aluseks võtma
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määruses nr 70: Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord toodud joonetüübid ja tingmärgid. Perspektiivsete objektide tingmärgid peaks olema tuletatud juba ol.olevas määruses kasutatud loogikast. Pole ju mõtet hakata geodeetilisel alusplaanil jälle tingmärke ja joonetüüpe muutma.
Kommenteeriks veel VK osa:
1) Joonetüübid
 Teie poolt loodud persp. torude joonetüüpide süsteemi korral on väga halb luua erinevate ehitusetappides rajatavate torude joonetüüpe. Persp. torude joonetüübid võiks olla esitatud nii: V1 ja K1 on I etapp, V2ja K2 on II etapp jne.
 Tuletõrjevee torustik võiks olla VT (ol.olev), VT1 (I etapp) jne.
 Puudub ka toorvee torustiku tüüp, see võiks olla V0 (ol.olev) ja V01 (persp. I etapp) jne.
 Sademevee torustiku tähis on alati olnud SK, milleks seda muuta.
 Survetorustiku joonetüübis peaks kindlasti sisalduma ka nool, näiteks nii K> (ol.olev) ja K1> (persp. I etapp) jne..
2) Tingmärgid
 Olemasolevate ja perspektiivsete objektide tingmärgid ei ole loetavad kui teha joonisest must-valge koopia.
 Reovee puhasti ja veepuhastusjaama ning reovee- ja veepumpla tingmärgid peaksid kindlasti erinema rohkem kui ainult värvi poolest. (NB rajatav veepuhastusjaam ja rek. reoveepuhasti on isegi ühte värvi!!)
3) Kihtide nimetused
Saan aru, et kihi nimetuse esimesed 3 tähte peaks olema projekteerimisfirma nime lühend. Sellise asja sisseviimisel peaks kuskil olema register, et milline firma on millise lühendi võtnud - kahtlen, et see reaalselt toimima hakkab.

Kõike paremat,
Kadi Rajala-Pihl
OÜ Projektkeskus « Sulge...

Haljastuse projekteerijana esitan kommentaarid haljastuse osas. Pean õigeks Romet Virkuse kommentaare ja lisaks omalt poolt veel. 1. Puude võra ulatus antakse puu tüve alumist punk... » Loe edasi...

Haljastuse projekteerijana esitan kommentaarid haljastuse osas. Pean õigeks Romet Virkuse kommentaare ja lisaks omalt poolt veel.
1. Puude võra ulatus antakse puu tüve alumist punkti keskmeks võttes, mitte kogu tingmärki ümbritsedes.
2. Projekteeritavat madalhaljastust peaks kujutama mustriga, kuna 30-50cm vahekaugusega istikuid ei ole mõistlik ükshaaval välja joonistada.
3. Kuidas detailplaneeringus eraldada kõnniteid, kus jalgrattaga liiklemist pole ette nähtud kergliiklusteedest kus liiguvad ka jalgratturid ning jalgrattateid, kus jalakäijad ei tohiks käia? Kas joonistada jalgraja tingmärk kergliiklusteele?
4. Olemasolev hoone det.planeeringus võib sarnase värvi tõttu segi ajada asfaltplatsiga.
5. Det.planeeringus võiks kaitsevööndi piire tähistada eri tüüpi joontega, sest tihti kattuvad kaitsevööndid omavahel ja servituutidega ja mustrid segunevad loetamatuks. Nt 1m laiust veekaitsevööndit on mustriga võimatu märkida.
6. Nr 61 tingmärk puude juurekaitse restile võiks olla ruut – seda kergem eristada võra ulatusest jt ringikujulistest tingmärkidest. Ruudu sees ring võiks olla kastmissüsteemi tähistus.
7. Nr 59 ümberistutatava puu tingmärk on liiga sama väärtusliku puu tingmärgile. Olen ümberistutatavat puud tähistanud katkendjoonega ümber puu tingmärgi ning samasuguse katkendjoonega ümber projekteeritud puu tingmärgi.
8. Nr 19 planeeritavat konteinerhaljastust üldjuhul pole võimalik mustriga näidata, sest konteiner on liiga väike, et muster mõjule pääseks.
9. Nr 16 planeeritav kõrghaljastus võiks olla lisaks ühe puu tingmärgile (märgitakse tavaliselt planeeritud alleesid) ka mustriga märgitav, sest nt planeeritavat parki detailplaneeringu staadiumis ei lahendata.
10. Köite XIII Haljastus kohta: Arvan, et haljastuse visualiseerimise joonis pole vajalik (seda peaks nõudma detailplaneeringutele, kus seda pole). Mitmed maailmakuulsad maastikuarhitektid peavad haljastuse visualiseerimist suisa eksitavaks ilupildiks, sest see ei kajasta tõetruult projekteeritava ala väljanägemist. Eestis pole tehtud haljastustaimede uuringut, mille tulemusel teaksime, et antud taim näeb nii ja nii mitme aasta möödudes just selline välja. Haljastuse visualiseerimise võiks arvata vajadusel tehtavate muude jooniste hulka. Hoopis vajalikum on tihtipeale haljasala vertikaalplaneerimise joonis.
11. Miks peab olema lisatud tehnovõrkude koondplaan ja katete taastamise plaan? Tehnovõrgud ja teede katted näidatakse haljastusplaani geoalusel koos projekteeritava haljastusega, et nende paiknemisest aru saada. Projekteeritava valgustuse paiknemine või tiigi veevarustuse paiknemine samuti. Täpsemad tehnilised lahendused on vajadusel lisatud nn muude joonistena.
 « Sulge...

Alustuseks suured tänud sellise juurutamise ühtsuse ettevõtmisest. Elektri- ja sideosa välisvõrkude puhul kasuatatakse üldjuhtudel joonise lainedit ELV-1 jne., mis o... » Loe edasi...

Alustuseks suured tänud sellise juurutamise ühtsuse ettevõtmisest. Elektri- ja sideosa välisvõrkude puhul kasuatatakse üldjuhtudel joonise lainedit ELV-1 jne., mis on ka osaühingu joonisevormistamise eeskirjadega paika pandud. Antud lahenus viib selleni, et vajali vormistamise korda muuta. Samuti üldjuhtudel elektri- ja sideosas ei vormistata eraldi vertikaalplaneeringut, tehnovõrkude koondplaani- ja kaablite plaani kuna seda siiski kooskõlastusorganisatsioonid tahavad näha ühel ja samal joonisel.

Lugupidamisega!
ITK Inseneribüroo OÜ
Argo Stallmeister  « Sulge...

Tingmärgil "Krundi ehitusõigus" on mõiste "hoonealune pind". Võib olla peaks seal olema Planeerimisseaduses esitatud mõiste "ehitusalune pind"?