Haljastuse projekteerijana esitan kommentaarid haljastuse osas. Pean õigeks Romet Virkuse kommentaare ja lisaks omalt poolt veel.
1. Puude võra ulatus antakse puu tüve alumist punkti keskmeks võttes, mitte kogu tingmärki ümbritsedes.
2. Projekteeritavat madalhaljastust peaks kujutama mustriga, kuna 30-50cm vahekaugusega istikuid ei ole mõistlik ükshaaval välja joonistada.
3. Kuidas detailplaneeringus eraldada kõnniteid, kus jalgrattaga liiklemist pole ette nähtud kergliiklusteedest kus liiguvad ka jalgratturid ning jalgrattateid, kus jalakäijad ei tohiks käia? Kas joonistada jalgraja tingmärk kergliiklusteele?
4. Olemasolev hoone det.planeeringus võib sarnase värvi tõttu segi ajada asfaltplatsiga.
5. Det.planeeringus võiks kaitsevööndi piire tähistada eri tüüpi joontega, sest tihti kattuvad kaitsevööndid omavahel ja servituutidega ja mustrid segunevad loetamatuks. Nt 1m laiust veekaitsevööndit on mustriga võimatu märkida.
6. Nr 61 tingmärk puude juurekaitse restile võiks olla ruut – seda kergem eristada võra ulatusest jt ringikujulistest tingmärkidest. Ruudu sees ring võiks olla kastmissüsteemi tähistus.
7. Nr 59 ümberistutatava puu tingmärk on liiga sama väärtusliku puu tingmärgile. Olen ümberistutatavat puud tähistanud katkendjoonega ümber puu tingmärgi ning samasuguse katkendjoonega ümber projekteeritud puu tingmärgi.
8. Nr 19 planeeritavat konteinerhaljastust üldjuhul pole võimalik mustriga näidata, sest konteiner on liiga väike, et muster mõjule pääseks.
9. Nr 16 planeeritav kõrghaljastus võiks olla lisaks ühe puu tingmärgile (märgitakse tavaliselt planeeritud alleesid) ka mustriga märgitav, sest nt planeeritavat parki detailplaneeringu staadiumis ei lahendata.
10. Köite XIII Haljastus kohta: Arvan, et haljastuse visualiseerimise joonis pole vajalik (seda peaks nõudma detailplaneeringutele, kus seda pole). Mitmed maailmakuulsad maastikuarhitektid peavad haljastuse visualiseerimist suisa eksitavaks ilupildiks, sest see ei kajasta tõetruult projekteeritava ala väljanägemist. Eestis pole tehtud haljastustaimede uuringut, mille tulemusel teaksime, et antud taim näeb nii ja nii mitme aasta möödudes just selline välja. Haljastuse visualiseerimise võiks arvata vajadusel tehtavate muude jooniste hulka. Hoopis vajalikum on tihtipeale haljasala vertikaalplaneerimise joonis.
11. Miks peab olema lisatud tehnovõrkude koondplaan ja katete taastamise plaan? Tehnovõrgud ja teede katted näidatakse haljastusplaani geoalusel koos projekteeritava haljastusega, et nende paiknemisest aru saada. Projekteeritava valgustuse paiknemine või tiigi veevarustuse paiknemine samuti. Täpsemad tehnilised lahendused on vajadusel lisatud nn muude joonistena.
«
Sulge...